Luul
Päikese punutud helmestest kee
paitab Su kaela.
Kulmude alt ripsmete tihedas salus kumamas järvevee helk.
Tulla ja minna, kuis ise vaid
soovida ihkan.
Omada lootust, et vabadus jääb
alati valida head.
Olla vaid see, kelleks loodud
on osa mul olla.
Mitte teeseldes meeldida mitmele
allheitlikult olla ei keegi.
Tunda ära, mis õige ja siiras
Tagasivaatamata
astuda välja alati õigluse eest.
Tunda hinges nii sooja kui jäidet,
hoida kaelast nii rõõmul kui leinal.
Tulla ja minna,
kuis ise vaid soovida ihkan.
Omada lootust, et vabadus jääb
alati valida head.
paitab Su kaela.
Kulmude alt ripsmete tihedas salus kumamas järvevee helk.
Tulla ja minna, kuis ise vaid
soovida ihkan.
Omada lootust, et vabadus jääb
alati valida head.
Olla vaid see, kelleks loodud
on osa mul olla.
Mitte teeseldes meeldida mitmele
allheitlikult olla ei keegi.
Tunda ära, mis õige ja siiras
Tagasivaatamata
astuda välja alati õigluse eest.
Tunda hinges nii sooja kui jäidet,
hoida kaelast nii rõõmul kui leinal.
Tulla ja minna,
kuis ise vaid soovida ihkan.
Omada lootust, et vabadus jääb
alati valida head.
***
Sa oled üks pärl minu pärlikees,
üks kiir minu päikesekettal.
Ma hoolin su hingest ja eluteest -
nii sellest, mis käidud
või alles ees.
Ma valvan su und, kui sa magad.
Mul on teada su kurbuseraad.
Aga kõigest enam ma tahan,
et õnnelik olla sa saaks.
Sinu Ingel
üks kiir minu päikesekettal.
Ma hoolin su hingest ja eluteest -
nii sellest, mis käidud
või alles ees.
Ma valvan su und, kui sa magad.
Mul on teada su kurbuseraad.
Aga kõigest enam ma tahan,
et õnnelik olla sa saaks.
Sinu Ingel
***
Sinu käes on mu päevade mõõt ja hommikuärkamised.
Sa tead minu ööde pikkust
ja õhtute sumedust.
Mu rõõmuhetked on Su silmis
kui sädelev kastepiisk lehel.
Kuid samas ka luhtunud lootuste
tuhmunud sära
ei ole Sul teadmata.
Olen anunud päevi ja palunud kuid,
et Sa oleksid minuga.
Et ei jätaks Sa mind mitte hetkegi
mitte kellegi teisega.
Sa oled mu Looja ja Meister!
Ma olen kui savitükk pottsepa käes.
Vahel tundub, et voolid
mind vastuvoolu.
Vastu teiste arusaamade voolu.
Olen vaikides valmis olema
Su vormis, sest tean,
et Sina vaid tead,
mis minu jaoks on hea,
sest ma tean, et Sa tead, sest
Sinu käes on mu päevade mõõt ja hommikuärkamised.
Sa tead minu ööde pikkust ja õhtute sumedust.
Sa tead minu ööde pikkust ja õhtute sumedust.
***
Igaühel oma tee on käia.
Ühel lühem, teisel pikem ta.
Ühe tee käib rõõmsalt lillerajal,
teisel sõbra õlga tihti valus vaja.
Pole tähtis sinu haridus või moejoon,
oluline pole rassikvalifikatsioon,
isegi see pole määrav, oled tempokas
või loid
tähtsam neist on hinge korrashoid.
Teised inimesed sinu hingeni ei jõua,
sina ise tead, mis on seal see.
Hingerahu igaüks küll vajab,
olgu pagulane ta või eesti mees.
Tähtis on, et hinge tuleb hoida,
hoolt tuleb pidada meil selle eest.
Õpi andeks paluma ja andeks andma,
püüa rõõmustada väikse asja eest.
Ole tänulik see eest, mis sul on antud.
Ole tänulik sul antud elu eest!
Kui sa vahel tunned hinges valukeelt,
õpi vaikselt kandma, vaigistama meelt.
Iga torm kord lõpeb, vaikus järel jääb.
Su Isa, sinu Looja ju seda kõike näeb.
Ta nii väga tahab sinu hinge hoida.
Lase Tal siis seda teha ka.
Ühel lühem, teisel pikem ta.
Ühe tee käib rõõmsalt lillerajal,
teisel sõbra õlga tihti valus vaja.
Pole tähtis sinu haridus või moejoon,
oluline pole rassikvalifikatsioon,
isegi see pole määrav, oled tempokas
või loid
tähtsam neist on hinge korrashoid.
Teised inimesed sinu hingeni ei jõua,
sina ise tead, mis on seal see.
Hingerahu igaüks küll vajab,
olgu pagulane ta või eesti mees.
Tähtis on, et hinge tuleb hoida,
hoolt tuleb pidada meil selle eest.
Õpi andeks paluma ja andeks andma,
püüa rõõmustada väikse asja eest.
Ole tänulik see eest, mis sul on antud.
Ole tänulik sul antud elu eest!
Kui sa vahel tunned hinges valukeelt,
õpi vaikselt kandma, vaigistama meelt.
Iga torm kord lõpeb, vaikus järel jääb.
Su Isa, sinu Looja ju seda kõike näeb.
Ta nii väga tahab sinu hinge hoida.
Lase Tal siis seda teha ka.
Ja kui sa vahel soengut korda sätid,
vaata oma hingepeeglit ka.
vaata oma hingepeeglit ka.
***
Kuu kahvatu kiire all,
läbi tähtede tiheda loori
sammub Päev Ööle vastu.
Mets hingab raskelt ohates,
tuuletiivad segamas vaikust,
üksik öökull huikab läbi õhu.
Päev sammub aeglaselt, mõttes.
Kuukiir valgustab rada ta ees.
Näe! Eemalt ju Öö ongi tulemas!
Ainult hetkeks neil kohtuvad pilgud,
vaid sekundiks põimuvad käed.
Nii selgelt on mõlemal teada,
et iial, ei iial
nad käia saa eluteed käsikäes.
Kuu kahvatu kiire all,
läbi tähtede tiheda loori
sammub Öö Päevale vastu.
Üksik lind haigutab ärgates,
päike punase sõõri säeb taevale,
õhk väreleb kasteses võrgus.
Öö igatsedes ootab -
kas ehk Päev on sealt tulemas?
Näe, sealt ta juba paistabki!
Südamepõksudes läheneb Öö Päevale...
Ainult hetkeks neil kohtuvad pilgud,
vaid sekundiks põimuvad käed.
Nii selgelt on mõlemal teada,
läbi tähtede tiheda loori
sammub Päev Ööle vastu.
Mets hingab raskelt ohates,
tuuletiivad segamas vaikust,
üksik öökull huikab läbi õhu.
Päev sammub aeglaselt, mõttes.
Kuukiir valgustab rada ta ees.
Näe! Eemalt ju Öö ongi tulemas!
Ainult hetkeks neil kohtuvad pilgud,
vaid sekundiks põimuvad käed.
Nii selgelt on mõlemal teada,
et iial, ei iial
nad käia saa eluteed käsikäes.
Kuu kahvatu kiire all,
läbi tähtede tiheda loori
sammub Öö Päevale vastu.
Üksik lind haigutab ärgates,
päike punase sõõri säeb taevale,
õhk väreleb kasteses võrgus.
Öö igatsedes ootab -
kas ehk Päev on sealt tulemas?
Näe, sealt ta juba paistabki!
Südamepõksudes läheneb Öö Päevale...
Ainult hetkeks neil kohtuvad pilgud,
vaid sekundiks põimuvad käed.
Nii selgelt on mõlemal teada,
et iial, ei iial
nad käia saa eluteed käsikäes.
nad käia saa eluteed käsikäes.
***
Üks väike ingel tasahilju kõnnib,
ta vaatab akendesse ootlevalt.
Ta hardad lapsesilmad küsimas on teel:
"Miks on sul rutt,
miks aega pole veel?
Kui kaua oled lubanud sa endal:
"Nüüd kohe,
kohe päris varsti on tulemas mul puhkus,
siis kaob rutt.
Siis on mul aega asja üle mõelda
ja asju teha, mida tahan veel."
Ja siis sai puhkus otsa...
Sa väsinum veel oled nüüd,
kui argirutus jälle kodu poole tõttad,
peas tuhatmiljon tegemata tööd.
Sa pane korraks oma silmad kinni
ja tunne väikest käekest oma käes.
See väike, pehme, arglik, aga kindel
su toimetustest pungil peos.
Ta palub hetkeks peatuda, et öelda:
"Sa sammu aeglasemalt, vähem juttu tee.
Ja uuri enne oma hinge sisse. kui naabriaiast ülevaate teed.
Sa leia üles oma hingeilu.
See leid on suur, ma julgen seda öelda.
Kui hoiad kinni väikse ingli käest,
saad osa elu ilusamast väest.
Siis pole elu sul nii väga kiire.
Sa ootad kevadet ja suve, talve.
Ja sügiselgi aega küll on veel.
Nii lihtne on see väikse ingli ootus -
et inimestel elus elamiseks aega jääks.
Jääks aega näha oma ümber ilu
ja lootust, rõõmu, lepituserahu.
Et maailmas, kus on nii palju valu
ta vaatab akendesse ootlevalt.
Ta hardad lapsesilmad küsimas on teel:
"Miks on sul rutt,
miks aega pole veel?
Kui kaua oled lubanud sa endal:
"Nüüd kohe,
kohe päris varsti on tulemas mul puhkus,
siis kaob rutt.
Siis on mul aega asja üle mõelda
ja asju teha, mida tahan veel."
Ja siis sai puhkus otsa...
Sa väsinum veel oled nüüd,
kui argirutus jälle kodu poole tõttad,
peas tuhatmiljon tegemata tööd.
Sa pane korraks oma silmad kinni
ja tunne väikest käekest oma käes.
See väike, pehme, arglik, aga kindel
su toimetustest pungil peos.
Ta palub hetkeks peatuda, et öelda:
"Sa sammu aeglasemalt, vähem juttu tee.
Ja uuri enne oma hinge sisse. kui naabriaiast ülevaate teed.
Sa leia üles oma hingeilu.
See leid on suur, ma julgen seda öelda.
Kui hoiad kinni väikse ingli käest,
saad osa elu ilusamast väest.
Siis pole elu sul nii väga kiire.
Sa ootad kevadet ja suve, talve.
Ja sügiselgi aega küll on veel.
Nii lihtne on see väikse ingli ootus -
et inimestel elus elamiseks aega jääks.
Jääks aega näha oma ümber ilu
ja lootust, rõõmu, lepituserahu.
Et maailmas, kus on nii palju valu
just sinu hingeilu
võiks leevendada mõne kurva elu-
võiks leevendada mõne kurva elu-
***
Mida tean ma elust või asjadest?
On mul aimu, kust läheb piir?
Selle maailmavalu ja õndsuse
vahel helklemas hõbeniit.
Olen näinud nii ühte ja muudki
siis ilmas
kuid ikka ei tea, kas inimest -
Jumalat loodud last võib
eladaoskajaks lugeda.
Selle maailma vahel on ahtake niit,
mis väreleb hingeõhust.
On sild kahe maailma vahel -
sa mõtle . kui habras on elu!
Ma tean, et hoidma peab ühte.
Peab hoidma üksteist ja ühte.
Sest kui habras hõbeniit katkeb,
kuidas saame hoida siis ühte?
Sa hoia kõvasti kinni mu käest!
Hoia kaelast ja hoia mu ligi!
Kui niimoodi kõvasti käsikäes
On mul aimu, kust läheb piir?
Selle maailmavalu ja õndsuse
vahel helklemas hõbeniit.
Olen näinud nii ühte ja muudki
siis ilmas
kuid ikka ei tea, kas inimest -
Jumalat loodud last võib
eladaoskajaks lugeda.
Selle maailma vahel on ahtake niit,
mis väreleb hingeõhust.
On sild kahe maailma vahel -
sa mõtle . kui habras on elu!
Ma tean, et hoidma peab ühte.
Peab hoidma üksteist ja ühte.
Sest kui habras hõbeniit katkeb,
kuidas saame hoida siis ühte?
Sa hoia kõvasti kinni mu käest!
Hoia kaelast ja hoia mu ligi!
Kui niimoodi kõvasti käsikäes
trotsime maru,
siis väiksem saab maailmavalu
siis väiksem saab maailmavalu
***
Tuul tasa sasib mu juukseid
ja palgele teeb pai.
On keegi, kes kuuleb alati su nuukseid
ja soovib head sul vaid.
On vaikseid tuulepuhanguid,
mis leevendavad valu.
On tormiiile meeletuid -
need kasvatavad raju.
Mu elu tuulteteel,
on vaikseid puhanguid, on tormiile,
on hingematvat vaikust teel.
Kuid just siis kui tunnen,
et raju murrab maha
mu viimse hingejõu,
kui nuuksed on nii suured
nagu kärgataks mus kõu.
Siis
Siis tuleb keegi tasa
ja poetab oma käe mu kätte vaikselt.
Ta sosistab mul kõrva:
"Küll sa jaksad"
Tuul tasa sasib su juukseid
ja palgele teeb pai.
On keegi, kes kuuleb alati su nuukseid
ja soovib head sul vaid.
On vaikseid tuulepuhanguid,
mis leevendavad valu.
On tormiiile meeletuid -
need kasvatavad raju.
Mu elu tuulteteel,
on vaikseid puhanguid, on tormiile,
on hingematvat vaikust teel.
Kuid just siis kui tunnen,
et raju murrab maha
mu viimse hingejõu,
kui nuuksed on nii suured
nagu kärgataks mus kõu.
Siis
Siis tuleb keegi tasa
ja poetab oma käe mu kätte vaikselt.
Ta sosistab mul kõrva:
"Küll sa jaksad"
Tuul tasa sasib su juukseid
ja palgele teeb pai.
On keegi, kes kuuleb alati su nuukseid ja soovib head sul vaid.
On keegi, kes kuuleb alati su nuukseid ja soovib head sul vaid.